​​​​Eesti roosiaretuse suurkujud

Eesti Entsüklopeedia kirjutab Johan Eichfeldi kohta järgmist:

26. I 1893 Paide – 20. IV 1989 Tallinn, põllumajandusteadlane, bioloog ja ühiskonnategelane, põllumajandusdoktor (1936); taluniku poeg. NSVL Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige (1953), Üleliidulise Lenini-nimelise Põllumajandusteaduse Akadeemia akadeemik (1935), ENSV Teaduste Akadeemia (TA) akadeemik (1946). 

Lõpetas 1923 Petrogradi Põllumajandusinstituudi. Töötas 1910–14 Leedus telegrafistina. Osales 1914–17 I maailmasõjas. Rajas 1924 Koola poolsaarele Hibiinide jalamile katsejaama ja oli selle juhataja, uuris taimekasvatuse võimalusi Kaug-Põhjas ja juhtis sealsete olude kohaste sortide aretamist. Oli 1930–40 Üleliidulise Taimekasvatusinstituudi polaarosakonna direktor ja 1940–51 sama instituudi direktor (Leningradis), ühtlasi 1941–42 Vene NFSV Põllumajanduse Ministeeriumi Polaarmaaviljeluse Instituudi direktor. Sai põllumajandusdoktori kraadi teadussaavutuste eest, väitekirja kaitsmata. 1948 ühines lõssenkistide vaadetega, püüdis neid propageerida ka Eestis (hiljem soodustas noorteadlaste uuringuid, mis viisid lõssenkistide seisukohtadega vastupidiste tulemusteni). Oli 1946–57 ENSV TA Bioloogia ja Põllumajandusteaduste Osakonna akadeemik-sekretär ning 1950–68 ENSV TA president, ühtlasi 1958–61 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja ning 1963–66 „Eesti nõukogude entsüklopeedia” peatoimetaja. 1954–70 NSVL Ülemnõukogu, 1951–63 ENSV Ülemnõukogu saadik, 1961–71 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige.

Rajas Eestis põllumajanduse- ja bioloogiaalaseid teadusasutusi, korraldas kompleksseid uuringuid maafondi ratsionaalse kasutamise, mullastiku ja soode uurimise ning söödabaasi rajamise alal ja iluaianduse arendamiseks. Tegeles ka ise aretustööga, rakendades ristamist, gammakiiritust ja keemilisi mutageene.

Aretanud roosisordid ’Kobarroos’, ’Mõrsjaroos’, ’Kevad’, ’Lumivalgeke’, ’Friedebert Tuglas’, ’Säde’ jmt, pargiroose (sh ’Wasabland’), sarvkannikesesordi ’Lydia’, koos T. Vetšerjabinaga gladioolisordid ’Kuldtäht’ ja ’Tanja’, koos Alli Süvalepaga priimulasordid ’Mai’, ’Murel’, ’Kenar’, ’Mall’, ’Hämar’, ’Kardinal’, ’Samet’, ’Purpurvaip’ jmt ning koos Kalju Kasega maguskirsisordid ’Meelika’, ’Nord’ ja ’Priima’.

Eesti NSV teeneline teadlane (1953), sotsialistliku töö kangelane (1963).

...