​​​​Eesti Roosiklubi ajalugu

Eesti Roosiklubi loomise mõte tekkis vabariigi roosikasvatajate õppepäeval 1986. aasta detsembris. Majandite (kolhooside ja sovhooside) roosikasvatajad ja speatsialistid ning teised roosidest huvitatud isikud vajasid roosikasvatuse kitsaskohtade esiletoomise, teadmiste omandamise ja kogemuste vahetamise võimalust.

Roosiklubi töö käivitamiseks valiti initsiatiivgrupp, kuhu kuulusid TA Tallinna Botaanikaaaia teadurid Viive Rumberg ja Arnold Pukk, Põllumajanduse Ministeeriumi aiandussektori peaagronoom aianduse alal Urve Grišakova, Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosi agronoomid Rein Joost ja Hirse Roovere, J. Lauristini nimelise kolhoosi agronoom-aretaja Uno Kivistik , ETKVL Põllumajanduskombinaadi Agro aiandi agronoom Ene Kiudsoo, Tallinna aiandussovhoosi agronoom Andrus Egel, Luunja sovhoosi aiandi agronoom Peeter Pettai ja roosikasvataja Juhan Juhani Tartust.

Initsiatiivgrupp tuli kokku 21. jaanuaril 1987 Pirita Lillekasvatussovhoosi Lillepaviljonis Pirita tee 16, et värvata klubi liikmeid ja lahendada esialgsed organisatsioonilised küsimused. Seda päeva loetaksegi klubi sünnipäevaks.

Klubi on avatud kõigile kes tunnevad sügavamat huvi rooside vastu ja kellel on olemas väiksem või suurem roosikollektsioon. Klubi nimeks sai Eesti Roosiklubi - ERK. Klubi kõrgeimaks juhtimisorganiks sai üldkoosolek, mis valib kolmeks aastaks juhatuse, presidendi ja revidendi. Üldkoosolek käis koos 4-5 korda aastas.

1.märtsiltsil 1988 toimus klubi koosolek, kus kohal oli 15 asutajaliiget. Esimeseks presidendiks valiti Viive Rumberg.

Klubi tööd on juhtinud Rein Joost (aprill 1990 - detsember 1996), Else Liventaal (detsember 1996 - detsember 2003),  Mart Ojasalu (detsember 2003 - jaanuar 2005), Olev Abner (jaanuar 2005 - november 2009), Kalli Pets (november 2009 - ...). 

Läbi aegade on juhatuses aktiivselt kaasa löönud Uno Kivistik, Ülo Pesur, Mare Ojasalu, Ene Kiudsoo, Külli Volt, Mare Pällo, Juhan Juhani, Leo Rehela, Arnold Pukk.


Eesti Roosiklubi liikmed on teinud pidevalt vaatlusi rooside vastupidavuse suhtes külmale, niiskusele, haigustele jm talvekahjustustele. Selle tulemusel on koostatud Eesti oludesse sobivamate sortide pingerida. Pidevalt täieneb meie infopank Eestis kasvatavate roosisortide ja liikide ning nende kasvatajate kohta. Eriti tunneme huvi nende rooside vastu mis on meil kasvanud juba mõisaaedades ja sealt levinud taluaedadesse.

Klubi töö tulemusena valmis infoleht kus roosisordid on sordirühmade kaupa paigutatud pingeritta vastavalt vastupidavusele avamaal. Need andmed on avaldatud omaaegses tollases "Sotsialistlik Põllumajandus"  (nr. 10, 1987; nr. 18 ja 19, 1988).

1991 ilmus 14. Türi lillelaada kataloog "Roosid Roosid Roosid", koostaja Leo Rehela.

Klubi 10. aastapäevaks ilmus 1996. aastal raamat "Roosid Avamaal", koostaja Else Liventhal.

2004. a ilmus Eesi Roosiklubi kataloog "Roosid Eestis aastatuhande alguses", koostajad Leo Rehela, Rein Joost, Else Liventaal, Rein Jõgila.

Klubi initsiatiivil on toimunud mitmed roosinäitused ja seminarid

  • 15. – 17. juulil 1988 toimus rooside näitus ja seminar Lillepaviljonis. Väljas oli 18 lõikeroosisorti ja 180 avamaa sorti ning roosialane kirjandus. 
  • 12. -14. juulil 1991 toimus Suur Roosinäitus Lillepaviljonis. Külastajaid oli  8100, sealhulgas ka Põhjamaade Roosiklubi esindajad.
  • 22. -23. juuli 1994 oli roosinäitus Rahvusraamatukogus. Välja oli pandud 420 sorti erinevate klubilikkmete kollektsioonidest.
  • Tallinna Botaanikaaia Roosinäituste korraldamisel on klubi liikmed toeks olnud ja toonud näitusele oma aia õisi.

Osaletud on Põhjamaade Roosiklubide kongressidel Taanis, Rootsis, Soomes ja Norras. Samuti on külastatud suuremaid roosiaedu Euroopas ning põigatud sisse ka väikestesse koduaedadesse. Kaasa on toodud sorte, mida meil varem pole kasvatatud, et testida nende vastupidavust meie oludes.